Ma olen hullult hajameelne ja omajagu kohatu. Ma püüan selle kallal töötada, aga see ei kipu eriti õnnestuma. Või kas ma peakski. Kas mitte need väikesed äpradused elus pole hiljem väärt meenutamist? Ehk peaks hoopis nautima igat hetke, sest need ei kesta igavesti.

Kui ma oleksin mees, siis ma oleksin lihtsalt kõige stiilsem mees maailmas. Kas mulle ainult tundub või meestele on poodides niivõrd palju rohkem lahedat ja maitsekat kraami. Kaubanduskeskustes on meesteosakonnad kuidagi õhulised ning korrapärased. Tihti pole seal hingelistki või kui on, siis jalutavad nad ka vaikselt ja rahulikult. Võtavad aega, et ümbritsevat seedida. Meesteosakond - see on ju puhas paradiis.

Oletame, et sul on päevas üks tund iseendale, siis kuidas sa seda sisustad? Kas lähed trenni, loed raamatut, kohtud oma lähedastega või näpid nutitelefoni?